Riigihangetesse on vaja rohkem konkurentsi

Sama seis jaemüügis. Koristusettevõtjate olukord meenutab väiketootjate pingutusi saada oma tooted müüki suurtesse jaekaubanduskettidesse.

Jaeketid kehtestavad ülirangeid tingimusi, mis soosivad samuti koljatitest tootjaid. ­Kenasti ära elada võib ainult erandkorras ehk nagu ütles müügiekspert Aira Tammemäe, siis, kui "naine on super müügimees, mees on jurist (oi, kui palju on jaekettidel nõudeid ja kui pikad on lepingud), lapsed on disainerid ja turundajad ning kõik koos viitsivad iga päev toota, pakendada, transportida ning lisaks muidugi ise müüa".

Riigihangetel võitu saavutada ei aitaks alati seegi, sest tehnilisi näitajaid – nagu käive – entusiasmiga ei asenda.

Millised on lahendused? Välja tuleks saada hinnalõksust, mis praegu riigihangetes valitseb. Soodsus on põhiline valiku alus ja ametnikud kardavad sellest kõrvale astuda, et jumala eest mitte süüdistusi kaela saada.

Äripäev kordab oma mullust ettepanekut teha kõik hangetele esitatud pakkumused avalikuks teistele pakkujatele – ja pärast hankelepingu sõlmist kõigile soovijaile. See aitaks ravida praegust tõbe, et otsus tehakse ainult hinnast sõltuvalt.

Madalal hinnal on omakorda hind

Nimelt on selge, et madalaim hind saavutatakse tihti mingi hinnaga – kas võtab ettevõtja ebanormaalse riski või on pakkumuses algusest peale arvestatud maksude tasumata jätmisega. Konkurentide ja avalikkuse kontroll tooks alapakkujad rambivalgusesse.

Eriti terav on see probleem ehituses, aga ka puhastusteenuste pakkujates tekitavad madalad hinnad küsimusi. "Mõned hinnad on niivõrd madalad, et minu meelest ei kata tööjõukulusidki," imestab Jõgeva Elamu Halduse ASi haldusjuht Kersti Eik suurettevõtteid silmas pidades.